《looma- ja linnunimetused kohanimedes ja nimeandmisp him tted》由会员分享，可在线阅读，更多相关《looma- ja linnunimetused kohanimedes ja nimeandmisp him tted（16页珍藏版）》请在金锄头文库上搜索。
1、 ESUKA JEFUL 2013, 4 1: 145 160lOOma- Ja lINNUNImETUSED KOHa-NImEDES Ja NImEaNDmISPHImTTEDmariko FasterTartu likool ja1jaEvar SaarVru Instituut212Kokkuvte. Kik loomulikud kohanimed on snnihetkel nime andvavikse kogukonna jaoks motiveeritud. Artiklis on tutvustatud nime-andmisphimtteid millised on ko
2、hanimede tekkemotiivide kigetavalisemad vimalused. Kohanimedes esinevate loomanimetustepuhul saab ilmekalt nidata, kuidas nime leksikaalse koostise mist-mine ksinda ei aita veel mista, millisest situatsioonist on kohanimialguse saanud vi miks hel konkreetsel kohal on just seda loomanime-tust sisalda
3、v nimi. Sissejuhatavalt peatutakse kohanimede leksikaalse-mantilisel ja tekkesemantilisel lbipaistvusel. Nimeandmisphimtteidon artiklis klassitseeritud loomanimetuste leksikaalse kategooriagakige paremini kokku sobival moel: 1) sndmus; 2) looma tpilineesinemine kohas; 3) nimes vljenduv metafoor; 4)
4、tpilise esinemisevi metafoori alusel tekkinud liitsna; 5) kohaga on seotud inimene,kelle nimi prineb loomanimetusest; 6) olemasoleva kohanime variee-rimine. Artiklis on juttu ka otsesest ja kaudsest nimeandmisest. Otse-sel nimeandmisel luuakse nime ja koha vahele otsene thendussuhe.Kaudsel nimeandmi
5、sel saab koht nime tekkivate assotsiatsioonide ph-jal, mis esinevad selgelt piiritlemata kompleksina.mrksnad: kohanimed, nimeandmisphimtted, loomanimetused,kohanimede lbipaistvus1. SissejuhatusArtiklis selgitatakse loomanimetuste nitel, millised onkige levinumad nimeandmisphimtted, mille jrgi kohani
6、me-sid peamiselt antakse. lesandeks on otsida vastust ksimusele,kuidas kohanimed tekivad. Muidugi katab nimeandmisphi-mtete ksitlemine vaid he aspekti kohanimede tekkimisegaseotud lingvistiliste ksimuste ringist. Samas on see teema aru-saadav ka eelneva nimeteoreetilise ettevalmistuseta ja sobib sis
7、-sejuhatuseks keeleteadusliku onomastika valdkonda. 146 Mariko Faster, Evar SaarSee, et kohanimes esineb loomanimetus, ei ole juhusestajendatud valiku tulemus. Loomulikul teel tekkivad kohanimedon vhemalt snnihetkel kik semantiliselt motiveeritud, nimekasutusele vtjad teavad ja oskavad phjendada, mi
8、ks nad onhakanud kohta just nii kutsuma. Hilisema kasutuse kigus ei olesee thendus, mida onomastikas nimetatakse kohanime ennis-thenduseks, enam vajalik, sest nimi toimib nagu lhihenduskeelelise mrgi ja reaalmaailma objekti vahel. Kohanime kasu-tuse juures tajutav thendus vib silida alguprases selgu
9、ses,kuid see vib ka tuhmuda, hajuda, seda vidakse mber tlgen-dada, kohanimed vivad kanduda hest keelest teise.Kohanimed, mis sisaldavad loomanimetusi, on tpilisedvikeste looduskohtade nimede ehk mikrotoponmidena. Katalunimede hulgas leidub selliseid pris palju, vanal Vrumaalon sagedasemad niteks Kik
10、ka, Rebse, Soe, Sika, Kits ja Kurtalu. Suuremate Eesti asulate nimedes leidub niteid vhem.Eestis on kll maakonnalinn Kuressaare, hiljaaegu suureks kas-vanud asulate nimed Tsirguliina, Kiili ja Kiisa, on vanad linnu-sed *Tarvanp (Rakvere) ja Otep ( *okte karu), aga vgapalju niteid siiski ei ole. Rohk
11、em leidub loomanimetusi piiratudkasutajaskonnaga kohalikes nimessteemides.2. Kohanimede lbipaistvuse skaalaKohanimede hulgas leidub alati selliseid, mis on emakeel-setele ja paikkonda tundvatele nimekasutajatele lbipaistvad niisnavara kui motivatsiooni poolest. Krgemgi, mis on mbrus-konna kige krgem
12、 mgi, saab ammendava selgituse isegi ks-nes kaardi abil, paikkonda pole vaja tundagi. Seevastu Liivajrv,mis on nime saanud sellest, et lbivoolav oja suurveega sinna liivasisse kannab, on vra jaoks heselt motiveeritud nimi ksnes siis,kui kohta teliselt tundev inimene on selle selgituse edasi andnud.h
13、est Vrumaa Liivajrvest voolab lbi oja nimega Iskna. See onsnavaraliselt lbipaistmatu nimi. Lbipaistmatud on enamastisuurte kohtade nimed, nt Tri, Tartu, Peipsi, Vhandu, aga vahelka mikrotoponmid: Pudle (soo), Hataleika (pld). Lbipaist- Loomanimetused kohanimedes ja nimeandmisphimtted 147matu nimi vi
14、b olla varustatud mistetava liigisnaga, mis ei aitanime pritolu seletada: Pirmastu pld, Treisi mets.Kohanime motiveerituse lbipaistvus moodustab skaala,kus tagumises otsas on snavaraliselt tiesti arusaamatuna tun-duvad nimed (thistame selle klassi kokkuleppeliselt numbriga3). Algusotsas oleksid aga need nimed, mille snaline koostison selge ja ka nime ennisthenduses pole kahtlust (1), nt Pikk/jrv viks olla pikem kui mbruskonna teised jrved. Looma-1nimetusi sisaldavad kohanimed jvad tpiliselt sellise skaalakeskkohta (2): snavaraliselt vib neid mista, kuid nimetekkemotiivi nimi ksinda
